|
 |
|
| Arhitektuuri stiil: |
Juugend |
| Piirkond: |
Põhja-Eesti |
| Maakond: |
Lääne-Virumaa |
| Aadress: |
Neeruti, Kadrina vald, 45201 |
|
Näita kaardil |
|
 |
|
|
|
| Esimesed teated Neeruti mõisast pärinevad 1406.
aastast. Tollase valdaja von Buxhöwdeni nimi on kinnistunud mõisa
saksakeelse nimena. Peale Liivi sõda oli mõis von Nierothide omanduses,
mille järgi on koht saanud oma eestikeelse nime. 20. sajandi algusest kuni
võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Peterburi ärimehele Eduard von
Kirchtenile.
Kivist mõisahoone valmis 1878 ning mõisa juurde rajati park ja allee.
Pargi suurus on 3 hektarit ja seda läbib Loobu jõgi. 20. sajandi algul
alustas mõis ulatusliku metsapargi rajamist Neeruti mägedesse, kus oosid
vahelduvad väikeste järvedega.
1903-06 ehitati hoone kapitaalselt ümber rikkalikus juugendstiilis -- talle
lisati voluutviilud ning juugendlik torn.
Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad
voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 meetri kõrgune
vaaterõduga torn lõunatiival.
Juugendlikult voolavate joontega on ka enamik detaile (aknad, kaaravana
kujundatud peasissekäik) ning oluline osa fassaadi pitskrohvornamendist.
Siseplaneering on valdavalt ebasümmeetriline. Kesksed ruumid on avar hall
ja põigiti läbi hoone ulatuv saal. Halli laes on uusrokokoolik sekotehnikas
ornamentaalmaaling.
Kõrvalhoonetest tähelepanuväärsemad on klassitsistlik ühekorruseline
valitsejamaja ja ait. |
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
)
)
)
)
)
)
