|
 |
Olustvere / Ollustfer
Olustvere Turismikeskus |
|
|
 |
| Teenused: |
|
Mõisakool |
|
Ekskursioon |
|
Toitlustus |
|
Majutus |
|
Seminar / Konverents |
|
Pidu |
|
Aktiivne puhkus |
|
Muuseum |
|
|
|
|
| Kuigi Eestis on palju mõisaalleesid, viivad Olustvere mõisasüdamesse pikimad neist. Kolmest küljest saabuvad varjurikkad puuderead kohtuvad punasest tellisest romantilise härrastemaja juures. Inglise manor house’i laadis loss on valminud 1903. aasta paiku. Omal ajal oli ta ülimoodne: elektrivõrgu, telefoni ja veevärgiga. Ehitustööde kvaliteet on silmapaistev nii väljas kui ka sees. Puitbalustraadidega trepiga läbi kahe korruse ulatuv hall on hoone keskpunktiks; puitpaneele on kasutatud ka teiste ruumide viimistluses.
Olustvere mõisakompleks on üks paremini säilinuid Eestis. Kõrvalhooneid on rohkesti, enamik neist 19.-20. sajandi vahetusel valminud soliidsed maakivi- ja tellishooned. Peahoone vastas on nn vanaproua maja, mis on ulatuslikult 1920. aastail ümber ehitatud. Mõisast väljuvate teede äärde jäävad aidad ja laod, tallikompleks ja karjahoov. Liigirikka pargi kavandas 1903. a. tolle aja kuulsaim pargiarhitekt Georg Kuphaldt Riiast.
Kuigi mõis on asutatud juba 1632, algas tema õitseng 1742. aastal, mil tast sai Fersenite perekonna omand. Keisrinna Katariina II poolt kindral Hans Heinrich von Fersenile omistatud krahvitiitel avas neile uksed Peterburi õukonda ning tsaari lähikondlasteks jäid Fersenid kuni 1917. aastani. 1920. aastal majutati mõisa põllutöökool, mis tegutseb seal tänapäevani. Selle tõttu on Olustvere ajaloolised hooned ka hästi säilinud.
Praegu paikneb lossis Olustvere turismikeskus. Park on avatud tasuta aastaringselt. |
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
)
)
)
)
)
)
