EESTI SUOMEKSI ENGLISH DEUTSCH
 
Kesk-Eesti
Welcome to Estonia
   
 
Ekskursioon
Toitlustus
Majutus
Seminar / Konverents
Pidu
Aktiivne puhkus
Tervisepuhkus
Muuseum
Mõisakool
 
Karinu / Kardina
Arhitektuuri stiil: Barokk
Piirkond: Kesk-Eesti
Maakond: Järvamaa
Aadress: Karinu küla, Järva-Jaani vald, 73302
Näita kaardil
Teenused:
Manor pattern Manor pattern
Karinu mõis on rüütlimõis end. Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Karinu mõis kuulus Rosenite (valge) suguvõsale. Rosenid, kelle kodumaaks on Baltimaad olnud juba alates 13. sajandist, on vanimaid ja auväärsemaid baltisaksa suguvõsasid, kelle ajalugu on kulgenud tihedas seoses Eestimaaga. Suguvõsa esimene esindaja Eestimaal oli Saksamaalt pärit kaupmees Bogislaus Rosen (1572–1658), kes sai 1603. aastal Tallinna kodanikuks. Bogislaus, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. 1617. aastal tõstis Gustav II Adolf ta aadliseisusse. Bogislaus oli ka Karinu mõisa esimene mõisnik. Karinu mõis eraldati 1666. aastal Andreas von Roseni poolt Väinjärve mõisast. 1770. aastatel lasi Hans Heinrich von Rosen rajada uue barokse peahoone. Kivist härrastemaja oli lihtne puust ühekordne hoone kelpkatuse ja iluaiaga. 1821. aastal lisati Karl Wilhelm von Roseni nõudmisel peasissekäiguks lai terassitrepp ja neljale sambale toetuv klassitsistlik sammasrõdu. Kõrge kelpkatusega väheldasel hoonel köidavad pilku profileeritud räästa- ja viilukarniisid, kaunilt kujundatud nurgarustika jne. Rõdu sepisvõre keskosas on ažuurses vapikilbis koos mõisnike Rosenite nime algustähtedega ka rõdu valmimisaasta - 1812. 19. sajandi lõpul lasi tollane mõisnik Paul Alexander von Rosen juurde ehitada klassitsistliku tiibhoone. Von Rosenitele kuulunud mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Rosen. Peale võõrandamist asus peahoonesse Karinu Põhikool, mis tegutses seal 1999. aastani. Kooli tarbeks tehti 1920-tel aastatel vasakpoolsesse otsa juurdeehitus. Algne ruumijaotus oli anfilaadne, keskkoridorid asusid vaid maja otstes. Kooli vajadusteks on seda muudetud. Keskteljelt paigutati ümber ka paraaduks. Sisekujunduses leidub barokseid, klassitsistlikke ja historitsistlikke elemente. Ümber mõisahoone kujundati 19. sajandi keskel regulaarstiilis park, suurusega 3,6 ha, keskmise liigirikkusega, kus peapuuliigiks arukask, samuti üks mandžuuria pähklipuu. Karinu pargi põhjaosas asub paljude sügavate lohkudega kultusekivi ja asulakoht. Praegu on mõis eravalduses ja müügis.
1*1 Background
Manor pattern Manor pattern
 






    BestIT OÜ